Järvede paiknemine
Eestis on umbes 2800 järve, millest 2300 järve pindala on >1 ha. Järvede pindala on kokku 2130 km-2 (4.8%). Järvede arv ja nende katvus erinevates lähiriikides on toodud tabelis 1. Eesti on Euroopas järvede pindala järgi riigi territooriumist neljandal kohal peale Skandinaaviamaid.
Tabel 1. Järvede arv ja katvus (%) lähiriikides
Tabel 1. Järvede arv ja katvus (%) lähiriikides
Järved asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt (vt. allolev joonis). Suurim paiknemistihedus on Lõuna-Eestis, kus Haanja kõrgustikul on rohkem kui 30 järve/100 km2 ning Otepää ja Karula kõrgustikel 25-30/100 km2.
Arvukalt paikneb madalaid järvekesi Saaremaa ja Lääne-Eesti rannikualadel. Kõige tihedamalt on järvi hoopis Põhja-Eesti väikesel alal Kurtnas, kus on 41 järve 30 km2 ning paljud neist esindavad tänapäeval haruldaseks jäänud ja kaduvaid tüüpe.
Väga vähesel arvul järvi on Lääne- ja Kesk-Eesti mõnedes piirkondades (näiteks Märjamaa ümbruses), Pandivere kõrgustikul ja Võrtsjärvest põhja pool paiknevatel aladel.
Keskmiselt tuleb 100 km2 kohta aga vaid 3 järve (Mäemets & Saarse, 1995).
Silma torkab ka järvede paigutus nn Vahe-Eestis, so metsade ja soode ala Lahemaa ja Pärnumaa vahel kirde-edela suunas.
Arvukalt paikneb madalaid järvekesi Saaremaa ja Lääne-Eesti rannikualadel. Kõige tihedamalt on järvi hoopis Põhja-Eesti väikesel alal Kurtnas, kus on 41 järve 30 km2 ning paljud neist esindavad tänapäeval haruldaseks jäänud ja kaduvaid tüüpe.
Väga vähesel arvul järvi on Lääne- ja Kesk-Eesti mõnedes piirkondades (näiteks Märjamaa ümbruses), Pandivere kõrgustikul ja Võrtsjärvest põhja pool paiknevatel aladel.
Keskmiselt tuleb 100 km2 kohta aga vaid 3 järve (Mäemets & Saarse, 1995).
Silma torkab ka järvede paigutus nn Vahe-Eestis, so metsade ja soode ala Lahemaa ja Pärnumaa vahel kirde-edela suunas.