Vee omadused
Valgustingimused
Valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta jooksul küllaltki muutlikud. Kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil. Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5 m. Kõige väiksem läbipaistvus on registreeritud tugevalt reostunud Pappjärves 1977. a. – 6 cm! Kõige läbipaistvam on aga olnud Äntu Sinijärv - 13,5 m (mõõdetud horisontaalsuunas). Vee värvus on enamasti kollakasroheline või rohekaskollane pruunika alatooniga. Rohkelt on ka punakaspruuni ja tumepruuni veega järvi. Erineva troofsusega järved on nähtavas valgusdiapasoonis selgelt erineva spektriaalse heleduse käiguga. Mida puhtam (vähetoitelisem) on järv, seda suurem on lühemate ja väiksem suuremate lainepikkuste osa; “rohketoitelisemal” järvel tekib aga keskmistel lainepikkustel üks (või kaks) maksimumi (Miller at al., 1989). Kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on nn. kollane aine (huumusained), mille arvele langeb 33-85% kiirguse nõrgenemisest eufootilises kihis. Olulisuselt teisel kohal on fütoplankton 4-44% ja kolmandal kohal klorofülli mittesisaldav heljum 8-31%-ga (Arst & Nõges, 1998).