Tüpoloogia
Eestis on oma järvetüpoloogia, mis on loodud Aare Mäemetsa poolt (1976). Aluseks on järvede looduslik akumulatsioonitüüp. Lihtsalt väljendades kasutab see ökosüsteemi aineringes oluliste ühendite akumulatsiooni. Need on N, P, Ca, Mg, Fe, orgaanilise aine ühendid. Järvetüüpe on hea meelde jätta arvestades kahte peamist protsessi - mineraalainete (eelkõige lubiainete) ja orgaanilise aine sissekannet. Suurem osa tüüpidest saab paigutada nende kahe olulisema teguri kombinatsioonidesse. Selleks vt. skeemi alajaotuses "tüüpide arenguteed". Nendest eraldi paiknevad rannajärved (halotroofsed), kus sulfaatide ja kloriidide kogused suuremad ja ka hüdroloogiline režiim. Eraldi tuleb käsitleda ka rauatoitelisi järvi, mida on Eestis vaid mõned.
Peamised tegurid ja näitajad, mida kasutatakse veekogude limnoloogilisel tüpiseerimisel:
- Aluskivimi ja piirneva ala muldade tüüp
- Lubiainete sissekanne
- Allohtoonse (valgalalt pärineva) ja autohtoonse (järvetekkelise) orgaanilise aine struktuur
- Rauaühendite sissekanne
- Toitesoolade (N, P) fooniline sissekanne
- Veekogu morfomeetria
- Hüdroloogiline režiim
- Sulfaatide ja kloriidide sissekanne
Peamised tegurid ja näitajad, mida kasutatakse veekogude limnoloogilisel tüpiseerimisel:
- Aluskivimi ja piirneva ala muldade tüüp
- Lubiainete sissekanne
- Allohtoonse (valgalalt pärineva) ja autohtoonse (järvetekkelise) orgaanilise aine struktuur
- Rauaühendite sissekanne
- Toitesoolade (N, P) fooniline sissekanne
- Veekogu morfomeetria
- Hüdroloogiline režiim
- Sulfaatide ja kloriidide sissekanne
Eesti järvetüüpide nimed ja kirjeldused
Eutroofne (rohketoiteline) - heleda, kareda veega, rohke biogeenide sisaldusega
Miksotroofne (düseutroofne = segatoiteline) - tumeda, kas kareda või pehme veega, mõõduka kuni rohke lahustunud orgaanilise ainega
Makrofüüdijärv (pole rangelt võttes tüüp, vaid seisund) - suurtaimede katvus >3/4 pindalast
Halotroofne (soolatoiteline) - rannajärv
Hüpertroofne (rangelt võttes pole tüüp, vaid seisund) - ülirohketoiteline
Atsidotroofne - paikneb mineraalmaal, kuid vee saab rabast ja seetõttu väga tumeda veega pehmeveeline
Düstroofne - rabajärv, tumeda pehme veega
Semidüstroofne (poolhuumustoiteline) - pehme veega, orgaanilist ainet mõõdukalt
Alkalitroofne (lubjatoiteline) - väga suure lubiainete sisaldusega heledaveeline
Oligotroofne (vähetoiteline) - pehme ja heleda veega
Miksotroofne (düseutroofne = segatoiteline) - tumeda, kas kareda või pehme veega, mõõduka kuni rohke lahustunud orgaanilise ainega
Makrofüüdijärv (pole rangelt võttes tüüp, vaid seisund) - suurtaimede katvus >3/4 pindalast
Halotroofne (soolatoiteline) - rannajärv
Hüpertroofne (rangelt võttes pole tüüp, vaid seisund) - ülirohketoiteline
Atsidotroofne - paikneb mineraalmaal, kuid vee saab rabast ja seetõttu väga tumeda veega pehmeveeline
Düstroofne - rabajärv, tumeda pehme veega
Semidüstroofne (poolhuumustoiteline) - pehme veega, orgaanilist ainet mõõdukalt
Alkalitroofne (lubjatoiteline) - väga suure lubiainete sisaldusega heledaveeline
Oligotroofne (vähetoiteline) - pehme ja heleda veega
Eesti limnoloogilised valdkonnad (Mäemets, 1976) Nimetused on antud iseloomuliku järvetüübi alusel (st. ei pruugi olla arvukaim selles valdkonnas)
I Kagu-Eesti vähe- ja huumustoitelised (düstroofsed)
II Kirde-Eesti vähe- ja huumustoitelised
III Kõrg-Eesti rohketoitelised
IV Pandivere kõrgustiku lubjatoitelised
Vb Vahe-Eesti huumustoitelised
VI Madal-Eesti segatoitelised
VII Lääne-Eesti soolatoitelised
II Kirde-Eesti vähe- ja huumustoitelised
III Kõrg-Eesti rohketoitelised
IV Pandivere kõrgustiku lubjatoitelised
Vb Vahe-Eesti huumustoitelised
VI Madal-Eesti segatoitelised
VII Lääne-Eesti soolatoitelised